Minu sündimise kohas langes sügisene pealaat Mihklipäewa peale ja muutus seega iseäraliseks terwe kihelkonna piduks, sest et Mihklipäew kiriku nimepäew oli. Noor ja
wana tõttas laadale, külad ja talud oliwad sel päewal inimestest tühjad, kõik oliwad laadal.
Sel juhtumisel jagasiwad siis ka pereisad oma lastele ja teenijatele laadaraha.
See oli aastakink, mille peale igaüks enesel õiguse tundis olewat, — just nagu jõulukink linnades.
60 M. Martna